This tool can define your individual learning path inspired by Dave Ulrich’s ‘HR Business Partner Model’ model (Ulrich, 1997) as it provides frameworks and guidance for HR professionals to align their activities with business goals, drive organizational change, and create value within their organizations in order to maximize the impact and effectiveness of their HR function. This alignment ensures that HR initiatives and practices directly support the organization's goals and enhance overall performance. The model suggests that HR professionals should play four key roles: strategic partner, administrative expert, employee champion, and change agent (Ulrich, 1997; Ulrich & Brockbank, 2005). The description of these roles is given on following table.
As strategic partners, HR professionals collaborate closely with business leaders to understand the organization's strategic goals and align HR practices and initiatives accordingly. They contribute to the development of business strategies and ensure that HR activities support the achievement of those strategies. Strategic partners actively participate in decision-making processes and provide insights on how HR can contribute to organizational success.
The administrative expert role focuses on ensuring effective and efficient HR operations and processes. HR professionals in this role manage routine administrative tasks such as payroll, benefits administration, HR policies, compliance, and record-keeping. By effectively managing these administrative functions, HR professionals free up time and resources to focus on strategic initiatives.
The employee champion role emphasizes the importance of creating a positive work environment and advocating for the needs and well-being of employees. HR professionals in this role act as a bridge between the organization and its employees, promoting employee engagement, satisfaction, and overall employee experience. They address employee concerns, provide support, and foster a culture of inclusivity, fairness, and respect.
The change agent role highlights HR's responsibility in facilitating and managing organizational change. HR professionals act as change agents by proactively identifying and addressing the need for change, promoting change initiatives, and helping employees and teams navigate transitions. They play a crucial role in driving cultural transformation, organizational restructuring, and fostering a change-ready mindset within the organization.
Hybrid work - what forms of hybridity between ‘office-based work’ (working in the office, satellite offices, etc.) and ‘remote working’ (at home, in other non-office locations) can best contribute to a positive environmental impact, and under which conditions?
Sustainable mobility - what methodologies and (digital) solutions can contribute to reducing travel and positively impact carbon footprint?
Sustainable and responsible use of IT – what (digital) solutions and HR practices support Responsible Digital Behaviour and Digital Sobriety in organisations?
Based on your selection there are no information in this section
Kuigi personalijuhtimise ja töökorralduse eest vastutab personalijuht, siis reeglina vastutab ta ainult osaliselt uute tööviisidega seotud küsimuste eest.
Selleks, et aidata kaasa ettevõtte süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele, peab personalijuht tegema tihedat koostööd erinevate sidusrühmadega, kellest projektipartnerid on määratlenud olulisteks järgmised:
Tegevjuhid peavad tunnistama, et nad peavad isiklikult täitma juhtivat rolli, et juurutada jätkusuutlikkust sügavuti ja laiaulatuslikult oma organisatsioonis. Tegevjuht ja juhtkond peavad määratlema visiooni, kehtestama selge eetika ja väärtused jätkusuutlikkuse osas ning väljendama jätkusuutlikkuse ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise alaseid ambitsioone. Milline on ettevõtte kohustusenda jaoks ja suund, mille ta võtab?
Sõnastatud visioon aitab juhtidel ja töötajatel luua seoseid jätkusuutlikkuse ja ettevõtte missiooni vahel ning seejärel ka oma igapäevase tööga.
Eeskuju / käituge oma sõnade järgi
Uuringud näitavad, et isiklik eeskuju on väga oluline ja sellel on tugev mõju töötajate poolsele muutuste aktsepteerimisele. Oluline on näidata, mida oodatakse ja mida hinnatakse, ning anda töötajatele selgeid näiteid selle kohta, mida hinnatakse ja neilt oodatakse.
Pole juhus, et viimasel ajal näeme üha enam personalijuhte, kes vastutavad ka hoonete eest, eesmärgiga integreerida jätkusuutlikkusele orienteeritud ümbermõtestamine ka hoonete kasutusmäära, ruumide dimensioneerimisse ja optimeerimisse, küttetehnoloogiate kohandamisse jms.
Juhul, kui personaliosakond ja hooned jäävad kaheks eraldi osakonnaks, siis on oluline luua tihe koostöö. Õige ruumide valik ja nende olukord aitab vähendada energiatarbimist. Seda on võimaliku saavutada läbi investeeringute suure energiatõhususega seadmetesse ja vähemsaastavatesse alternatiivsetesse energiaallikatesse – nagu näiteks fotogalvaanilised paneelid.
Hoonete ja ruumide temperatuuri peaks saama juhtida vastavalt kohal viibivatele inimestele ja personaliosakond peaks uurima töötajate ümbergrupeerimise võimalusi ruumides või korrustel, kui töötajate arv on vähenenud.
On vajalik uurida tulevasi kinnisvaravajadusi nii töötajate kui ka ettevõtte enda tulevikuvajadusi arvestades. Kuigi ettevõtte hajutatud kohalikke tegevuskohti võib koondada kesksemasse asukohta, tuleb arvestada, et see võib kaasa tuua töötajate pikema pendelrände.
Koos võimalike linnades toimuvate liikumistega tuleb analüüsida nende mõju õhukvaliteedile, tegelikule liikuvusele ja elanike vaba aja veetmisele. Oluline on analüüsida suundumusi kolmandate kohtade (st töötaja ei tee tööd ei kontoris ega kodus, vaid üürib-kasutab selleks eraldi pinda) kasutamisel, mis võivad tekitada jääkreisi ja mitmekordistada kinnisvara kasutust ja hindu. Lisaks võib tekkida eluruumide laiendamise vajadus: kaugtöö võib kaasa tuua suuremate eluruumide soetamise, et tagada elukohas võimalus spetsiaalse koha või ruumi jaoks, kust tehakse kaugtööd.
Selleks, et töökorraldusega seotud käitumist tõepoolest muuta, on oluline, et ettevõtted kehtestaksid kommunikatsioonistrateegia ja et vastavaid jõupingutusi tehtaks regulaarselt. Sõnumit tuleb pidevalt levitada.
Jätkusuutlikkuse juht või meeskond on peamine osaline, keda tuleb kaasata NWoW projektidesse, mille eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid.
Kogemuste jagamine on võtmetähtsusega ning ettevõte võiks luua sektori, tööstuspargi või geograafilise piirkonna jätkusuutlikkuse eest vastutavate juhtide võrgustiku või osaleda selles, et jagada teadmisi ja häid tavasid.
Kui te rakendate hübriidtööprojekti ülalt alla (top-down), ilma ametiühinguid kaasamata, ilma et teil oleks nn. “saadikuid” ehk toetajaid ja viite läbi seda orgatsioonilist muutust ilma piloteerimata, siis ei pruugi seda tüüpi muutused tööle hakata. Samuti peate olema valmis tagasi pöörduma, kui teete vea, ja nõustuma oma plaanide läbivaatamisega.
Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist toetav tegevus hõlmab kindlasti ka kultuurilist muutujat. Just tööga organisatsioonilise ja juhtimiskultuuri, aga ka näiteks reisimise ja IT-vahendite ratsionaalsema kasutamise kallal on võimalik saavutada muutusi töötajate käitumises ja tarbimises, mis muudavad tasakaalu keskkonna jaoks positiivsemaks.
Kontrollige ettevõtte keskkonnapoliitika ja üldise kultuuri kooskõla. Kuidas te saaksite seda teha? Uurides juba olemasolevaid tavasid, harjumusi ja stiimuleid, et kontrollida, kas need ei ole keskkonnastrateegiaga vastuolus.
Kaugtöö ei ole keskkonnale iseenesest "parem." On palju uuringuid, mis toietavad seda väidet ja ka neid, mis näitavad vastupidist. Ettevõte ei lõpeta näiteks tööruumide kütmist ja valgustamist sellepärast, et mõned töötajad töötavad mujal, kodus või mõnes teises ruumis.
Ettevõtte energiatarbimine võib seega vaatmata tööruumides viibivate inimeste väiksemale arvule jääda samaks. Kuid töötajate kodude energiatarbimine on sellest tulenevalt suurem. Tuleb arvestada ka hooajalist mõju, mis võib riigiti erineda – isegi kui kütmist saab asendada kliimaseadmega.
Lisaks sellele näitavad mitmed uuringud, et kaugtöö kasutuselevõtt ei välista inimeste liikuvust ja kohati on isegi kalduvus reisida rohkem, näiteks teha väikeseid otsi, jätkata pereliikmete viimist ja toomist, nt. laste transport lasteaeda või kooli, kodust väljas lõunasöögid jne. Seega, on võimalik, et tekiksid täiendavad, kuigi lühemad, sõidud. Kokkuvõtlikult võib rääkida "ebakindlast" ökotasakaalust.
Teadlikkuse tõstmine ja tõenduspõhistel materjalidel põhinev haridus töökoha käitumisviiside kohta on üks peamisi inimressursside arendajate käsutuses olevaid vahendeid. Töötajate teavitamine nende tegevuse keskkonnakuludest on äärmiselt vajalik. Veelgi parem, kui see teadlikkuse tõstmine, teavitamine või koolitus on juhitud strateegiast, mis on kooskõlas tegevusega ja/või ettevõtte ambitsioonidega saavutada süsinikdioksiidi neutraalsus.
Tavaliselt keskendutakse kaug-/hübriidtöö puhul peamiselt heaolule/töökorraldusele ja vähem jätkusuutlikkusele.
Töötajate teavitamine ja koolitamine kliimamuutuste teemal ja sellest, kuidas nende töökorraldus võib mõjutada süsinikdioksiidi heitkoguseid peaks toimuma läbi pideva suhtlemise ja dialoogi.
Töötada välja osaluspõhine lähenemisviis, mis kaasab töötajaid, kes on jätkusuutlikkuse suhtes tundlikud või aktiivsed, et muuta nad antud valdkonna saadikuteks ja kaasata teisi töötajaid.
=> ideede kogumine
=> parimate tavade jagamine
=> ettepanekute tegemine
=> … jne.
Mitmed 2022. aastal lääneriikides läbi viidud uuringud on näidanud, et enamik töötajaid näevad hübriidtöö väärtust ja et paindlikkus on üks olulisemaid tegureid, kui otsustatakse, kas võtta vastu tööpakkumine. Suurtes ettevõtetes on järk-järgult kujunemas norm, mille kohaselt viibitakse 3 päeva nädalas kontoris kohal.
Peate tuvastama pinged, mis tekivad nii majandusliku tulemuslikkuse kui ka sotsiaalse ja keskkonnaalase tulemuslikkuse eesmärkide saavutamisel, nii lühiajalises loogikas - mis iseloomustab organisatsioone tänapäeval - kui ka pikemaajalises loogikas - milles jätkusuutlikkuse mõiste on kinnitatud.
Kas me näiteks värbamisel arvestame kandidaatide süsinikujalajälge? Kas me kontrollime, kas nende käitumine on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega?
Kliimaga seotud väljakutsed kujutavad endast märkimisväärset atraktiivsuse hooba kandidaatide jaoks, kes otsivad tähendust ja motivatsiooni töötajana, kes on juba pühendunud sellele küsimusele.
See tähendab, et üha enam on värvatvatel ja töötajatel sellised küsimused nagu milline on ettevõtte liikuvuspakkumine, kas on olemas kaugtööpoliitika, milliseid algatusi on tehtud säästva arengu edendamiseks jne. Kui ettevõttel ei ole selget poliitikat, siis on ta sunnitud improviseerima ja vastama juhtumipõhiselt, mis ei pruugi paljulubavaid kandidaate ligi meelitada.
Esimene väljakutse seisneb selles, et mõista, mis on kaalul, alustades teadusest: mida teadlased ütlevad kliimamuutuste, loodusvarade, bioloogilise mitmekesisuse ja nende mõju kohta meie elule – kogukondadele, ettevõtetele, üksikisikutele.
Teine väljakutse on seotud tegevustega, kuna jätkusuutlik ümberkujundamine puudutab kõiki kutsealasid. Töö kohta tuleb aru saada, kuidas, siis koostada oma teekaart tegevuseks spetsiaalsete kursustena sõltuvalt sellest, kas töö on ostu-, IT-, õigus-, finants-, turundus-, personaliosakonnas jne.
Keskkonnakriteeriumi integreerimine ettevõtte teenusepakkujate valikusse, eelkõige koolituse puhul. Alati on võimalik teavitada ja vaidlustada teenuseosutajaid selle valikukriteeriumi kohta, et julgustada neid tegutsema.
Ettevõtted seavad endale üha enam säästva arengu eesmärke, mille saavutamiseks tuleb neid rakendada osakondades ja meeskondades. Seetõttu on oluline hinnata, mida juhid teevad oma meeskondadega nende eesmärkide saavutamiseks.
Integreerige säästva arengu küsimused töötajate iga-aastastesse eesmärkidesse ja nende oskuste arendamise kavasse.
Väga vähesed ettevõtted on seni need jätkusuutlikkuse eesmärgid tulemusnäitajateks muutnud. Kui nad seda teevad, viitavad nad tavaliselt ÜRO 17 säästva arengu eesmärgile, kuid see peab olema palju konkreetsem.
Võtke seda arvesse ka igapäevase käitumise osana: arvestage jätkusuutlikkuse aspekti koosolekuzte korraldamisel, firmapeo korraldamisel, koolituspakkumise üle otsustamisel, reisivalikute tegemisel jne.
Palgapaketti kuuluvate soodustuste valikul või säästva arenguga seotud kriteeriumide integreerimine tuleks sisse viia nii direktorite, juhtide kui ka kõigi muude töötajate tasustamisse. Kui töötajad saavutavad oma tulemusi, kuid keskkonna arvelt, siis, kas seada nende preemia kahtluse alla?
Soodustage ja hinnake oma töötajate keskkonnahoidlikku käitumist.
Pakkuge alternatiivseid töökohti võimalikult lähedal töötajate elukohale (kolmandad kohad, koostöötamise ruumid jne).
Ei saa ära teha olulist, kui ei ole motiveeritud inimesi. Tuvastage organisatsioonis tõenäolised muudatuste elluviijad ja proovige neid võimaluse korral leida mitmetest tasemetest ja osakondadest. Proovige neid idee jaoks kaasata, uurides hübriidtöö võimalusi ja kasu süsiniku heitkoguste vähendamiseks. Kuigi see poisitsioon on puhtalt vabatahtlik, on õige hoiak ja motivatsioon olemas, ning see annab neile võimaluse tegevuseks organisatsioonis, kooskõlas nende sisemise motivatsiooniga keskkonna eest hoolitsemiseks.
Mõned näited alljärgnevatest tegevustest (allikas: www.sustainablebusinesstoolkit.com):
Vihje: Kõige parem viis keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks on astuda järskude muudatuste asemel väikeseid samme. Selle asemel, et teha suuri muudatusi, mis võivad mõnel töötajal üle jõu käia, keskenduge pigem ühe väikese muudatuse tegemisele igas töökohas.
Reutersi uuringus 20 suurema ettevõtte kohta, kus kasutatakse kaugtööd, leiti, et ainult pooled neist olid püüdnud hinnata kaugtöötajatega seotud heitkoguseid ja veel vähem olid püüdnud nende mõju leevendada või kompenseerida. Isegi Microsoft, kus on erakordselt jõuline ettevõtte jätkusuutlikkuse programm ja kus alustati kaugtöötajate heitkoguste hindamist 2020. aastal, püüab ikka veel saada aru oma kaugtöötajate süsinikuheitmete mõju suurust. "Kaugtöötajate süsinikuarvutused nõuavad täpset infot nende koduse elektri [ja muude tegurite] kohta, mis ei ole meile kättesaadavad andmeallikad," ütleb Michelle Lancaster, Microsofti jätkusuutlikkuse valdkonna juht, staffing.com-ile. "Kuid me uurime seda, kuna me võtame kasutusele hübriidse töö, sealhulgas seadmete kasutamise, pilvandmetöötluse ja videokõnede, näiteks Teams'i, võimalikku mõju." (Allikas: staffing.com)
Kuigi mõõtmisvahendid on olemas, on nendega seoses mitmeid raskusi. Esiteks see, et mõõtmine põhineb sellel, mida üks tegevuskoht tarbib, ja sageli on ettevõtetel mitu tegevuskohta väga erinevates geograafilistes piirkondades ja väga erineva ajalooga. Teine vajadus arvestada kogu ökosüsteemi, sealhulgas töötajaid ja tarnijaid. Nende kaasamine võrrandisse ja nende mõjutamine on palju keerulisem.
Võtke vastu poliitika, mis võtab arvesse üldist mõju reisimisele ja keskkonnale (nt vältida kaugtööd esmaspäeviti ja reedeti, mida enamik ettevõtteid kasutab).
David Autissieri pakutud mudel võiks selles osas olla huvitav. See kutsub meid üles seadma kahtluse alla töömeetodid, mida tuleb käsitleda näost-näkku- ja kaugtöö osas Agile meetoditest laenatud mõistete "Build" ja "Run" kaudu. Kaugtöö toimib hästi "Run", st tuntud, korduvate tegevuste puhul, kuid on vähem kohandatud "Build", st kõigi tegevuste puhul, mis hõlmavad investeeringuid tulevikku, näiteks uued projektid. Teisisõnu, me oskame kaugtööd teha jooksva tegevuse puhul, mille puhul me töötleme, kuid vähem selle puhul, mis nõuab interaktsioone, vahetusi, usaldust ja kollektiivset intelligentsust, et alustada. Sel juhul on tõenäoliselt eelistatavam näost näkku kohtumine.
Sellest lähtuvalt saab personalijuht innustada juhte mõtlema koos oma meeskonnaga, millal või millistel ülesannetel on oluline, et kõik koos kohal oleksid ja mis eesmärgil; ning millal ja millistel ülesannetel on võimalik võita, kui teatud tegevusi teostatakse veebis. Näiteks operatiivse projekti järelevalve koosolek on tõhusam, kui see viiakse läbi veebis. Mis puutub uue töötaja tervitamisse meeskonnas, siis on parem seda teha isiklikult. jne... Sellele refleksioonile saab siis lisada süsiniku mõju kriteeriumi. Selle tulemusel võib rühmitada ülesanded nii, et need moodustavad kaugtööklastri, ja teised nii, et need moodustavad silmast silma töö klastri, võttes arvesse kõiki parameetreid: kaasatud inimeste arvu, nende poolt läbitavaid vahemaid ja transpordiliike, kontori täituvuse määra, mõju digitaalkasutuse osas jne.
Idee ei ole matemaatiline, vaid pigem oportunistlik lähenemine: kui rühmakohtumine võib anda parema tulemuse kui see, mida saavutataks eemalt, hoolimata suuremast keskkonnakulust, on tõenäoliselt siiski asjakohane seda silmast silma läbi viia. See on valiku küsimus. Huvi on selles, et oleks võimalik anda endale vahendid otsustamiseks, kaaludes pidevalt erinevaid töökorralduse parameetreid.
Erinevad rakendused on turul olemas, mis aitavad vähendada tööruumide korraldamisega seotud jõupingutusi ja paremini hallata kontori paigutust ning töötajate kohalolekut.
Jätkusuutlikkuse töötuba on mõeldud selleks, et kõik saaksid hõlpsasti ja hõlpsasti tutvuda laiema kontekstiga, kuidas kasutada jätkusuutlikkust kontoris, ning võimaldada neil töötada välja strateegiaid, kuidas lisada jätkusuutlikkuse kaalutlused oma igapäevatöösse.
Vaid 3 tunniga õpetab koostöövõimeline Climate Freski töötuba kliimamuutuste aluseks olevat teadust ja annab võimaluse tegutseda. Kasutades ja aktiveerides osalejate kollektiivset intelligentsust, võimaldab Climate Fresk neil võtta teema eest vastutuse. Metoodika ei kasuta hierarhilist õpistruktuuri, mistõttu leiab iga osaleja oma koha õppetöös. Kuna osalejad õpivad seostama kliima põhjuseid, mõjusid ning muutusi, suudavad nad esimest korda mõelda valdkonnale teise nurga alt ja mõista probleemide süsteemset olemust.
Lisateave: https://climatefresk.org/
Kuigi individuaalset süsinikujalajälge ei arvestata organisatsiooni süsinikujalajälje mõõtmisel, tuleb kaugtöö korral seda siiski arvesse võtta, kuna töötegevused nihkuvad töötaja kodusesse keskkonda. Kaugtöötajate individuaalne süsinikujalajälg suureneb tõenäoliselt, kuna nad kasutavad rohkem elektrit ja kütet ning mõnel juhul on vajadus lisaruumi järele koduses keskkonnas, mis suurendab neid heitkogust veelgi.
Uute tööviiside juurutamine tähendab tegelikult tööjõu vähendamist kontorites. Olemasolevaid kontoreid saab ümber kujundada ja kontoripinda saab vähendada ruutmeetrite osas. See on samuti hea võimalus investeerida energiatõhusamatesse küte- ja jahutustehnoloogiatesse.
Näide: Alates 2022. aasta maist on Belgia kindlustusselts Ethias sulgenud oma riiklikud kontorid (Liege ja Hasselt) üheks päevaks nädalas ja kutsub oma töötajaid üles töötama kodus. Samuti lubab ta kodutööd kuni 3 päeva nädalas, st 60% tööajast. See Belgia turul uuenduslik meede võimaldab Ethiasel vähendada oma sõltuvust fossiilkütustest. Antud uuendus lisandub viimastel aastatel rakendatud arvukatele algatustele, mis on võimaldanud Ethiasel vähendada oma süsinikujalajälge kolmandiku võrra, mis on neli aastat enne kavandatud tähtaega.
Kuigi liikumine kaugtöö suunas on kooskõlas enamiku töötajate sooviga, on neil, kes seda ei soovi, endiselt võimalus veeta oma tööpäev mõnes teises ettevõtte kontoris, mis asub mujal. "Enne hoonetele juurdepääsu ühtlustamist analüüsis Ethias pikalt ja hindas mitmeid stsenaariume, et tagada, et need oleksid kasulikud nii töötajatele kui ka keskkonnale. CO2Logic'i andmete kohaselt on kaugtöö ökoloogiline kasu positiivne, niipea kui töö- ja kodu vahemaa on suurem kui 2 km, mis kehtib üle 90% meie töötajate puhul.”
Hübriidtöö tõhusaks toimimiseks peab organisatsioon pakkuma vahendeid, mis hõlbustavad kontoripinna kasutamist päevadel, mil töötajad kontorisse tulevad. Töötajatele võimaluse andmine valida enne tööle tulekut kontoriruum, arendades selleks rakendust, on hea lahendus. Internetis leidub rakendusi, mis saab kergesti kohandada organisatsiooni hõivatud ruumide jaoks.
Võiksime ette kujutada, et üks osa töötasust, mis täna on maksustatav, konverteeritakse geotermilise paigalduse või päikesepaneeli või veekogumisseadme või muu sarnase investeeringu arve tasumiseks töötaja asukohas (kodus).
Mäng "Power ranger", et mobiliseerida töötajaid energiatarbimise vähendamiseks.
Abistage iga töötajat eraldi, kuna igaühel on erinev olukord - alates transpordiviisi muutmise valiku toetamisest, kuni abi muutmiseks nende enda juures – nt väikese rahalise stiimuliga.
Seda saab teha mitmel viisil, näiteks seadmete valmistamise tingimustest lähtumine nende soetamisel, energiavarustuse ja valgustuse reguleerimise teel, klaasidena kasutatavate materjalide tüübii valik, soojusisolatsiooni kasutamine, sihipärasemat kasutamist võimaldavate küttesüsteemide rakendamine jne.
See tähendab, et tuleb ette mõelda, kuidas tööd korraldada ja milliseid tegevusi läbi viia. Kaugtööpraktikate prognoositavuse tagamine, et oleks võimalik ette näha, millal inimesed seda teevad või mitte.
Mis võib olla kasulik ettevõttes, võib olla palju vähem kasulik linna elamurajoonis - näiteks kui viimase tähtsus väheneb või see tühjeneb oma inimeste lahkumise tõttu... Samamoodi ei ole kõik kaugtöötajad võrdsed: mõnel on spetsiaalne tööruum (oma kodus) ja mõnel mitte. Energia maksumus osutub oluliseks muutujaks kodus või kontoris töötamise valikul, sõltuvalt näiteks kontrorissetuleku transpordiviisist ja selleks kulunud ajast.
Ja see on koht, kus saate tõesti mõju avaldada. Väljakutseks on aga järjekindluse säilitamine. Kui osaluspõhine lähenemisviis ei toimi või näib olevat isoleeritud mõni algatus, ilma et see oleks osa laiemast strateegiast; või kui ettevõtte sõnum on, et keskkond on oluline, kuid on olemas ainult finantstulemuste KPI-d, ei ole see lähenemisviis usaldusväärne. Hoiduge rohepesust!
ADEME (Prantsusmaa) uuring näitab, et kui võtta arvesse kinnisvarakasutuse vähenemist, sest kaugtöö tekitab olukorra, kus koos paindliku kontoriga (tava, et töökohal ei ole spetsiaalset kontorit), paraneb kaugtöö üldine keskkonnatasakaal märkimisväärselt +52% kaugtöö päeva kohta nädalas (st -234 kg eqCO2/aastas iga täiendava kaugtööpäeva kohta nädalas), kindlustades seega oma keskkonnakasu. Paindliku kontori keskkonnakasu võib ületada liikuvuse eeliseid.
Kaugtöö nii kodus kui ka kolmandal kohal toob kaasa oluliselt negatiivse keskkonnatasakaalu.
ADEME (Prantsusmaa) uuring näitab, et kaugtöö vähendab kontoritarbimist (paber, tint, tarvikud, tassid, videoprojektorid jne) ja ettevõtte energiatarbimist. Mõned neist vähendamistest kanduvad siiski edasi kaugtöötajale. Eelkõige suureneb energiatarbimine kodus. Uuringu hinnangul suureneks energiatarbimine kodus kaugtööpäeva ajal mehaaniliselt: +20,7 kg eqCO2/aastas ühe kaugtööpäeva kohta nädalas kaugtöötajale.
Personalijuht vastutab ainult osaliselt küsimuste eest, mis on seotud töötajate liikuvusega tööle ja töölt koju.
Selleks, et aidata kaasa ettevõtte süsinikuheitmete vähendamisele, peab personalijuht tegema tihedat koostööd erinevate sidusrühmadega, kellest peamised on projektipartnerid määratlenud järgmiselt:
Ettevõtte asukoht on määratletud kui koht või struktuur, mida ettevõte kasutab oma tegevuse juhtimiseks. Kui me vaatame ettevõtete asukohavaliku põhjendusi, ei ole ükski kriteerium tühine ja on üldiselt üks olulistest faktoritest. Siin peame silmas nn tööhõive kogumit, milles ettevõte end positsioneerib.
Kui teie organisatsioonil on kolimisplaanid, uurite kas "jääda või minna" otsust, kaalute mitme kontori ühendamist või satelliitkontori avamist, on oluline analüüsida sellega seotud mõjusid ja töötajate pendelrände võimalusi. Valige asukoht uus rongi- või bussijaama lähedal ja juurdepääsuga teistele ühistranspordi liikidele.
Üks peamisi teemasid, mille kallal töötada, on panna juhtkond ja ettevõte mõistma, mida võidakse saada lisaks, kui analüüsitakse tööprotsessi ning arvestades sealjuures kogemusena hommikul kodust tulekut ja õhtul kojuminekut ning proovides võtta liikuvust tööalase tegevuse lahutamatu osana. Kui see on nii, on lihtsam mõista, miks ettevõte peab sellele aega kulutama, miks ta peab sellesse energiat ja ressursse panema või võtma tarvitusele teatud meetmeid. Oleks kasulik eemalduda halduspiirangutest, mis on seotud kohustusega koostada liikuvuskava, ja võtta selle asemel positiivne lähenemisviis.
Vähem süsihappegaasiheiteid tekitava liikuvuse kui protsessi toetamine ei ole kunagi ettevõtte põhitegevus - ja see ei muutu selleks ka edaspidi. Paindlikkus piirangute osas, mida saab kehtestada, ei ole paraku väga suur. Esimene samm on seega kehtestada piirangute tase, mida ettevõte on valmis kehtestama.
Kui tehakse algatusi süsinikdioksiidisõbralikuma liikuvuse kasuks, on oluline, et juhtkond kasutaks ja edendaks neid läbi enda eeskuju. Uuringud näitavad, et plaanitavate edusammude võti on antud plaani eest seisev juhtfiguur.
Rahasummad, mida ettevõtted on valmis kulutama liikuvusküsimustele strateegilisel tasandil, on tavaliselt äärmiselt väikesed võrreldes nendega, mida nad kulutavad maksude optimeerimisele või personaliteenuste pakkujatele. Teadlikkust tõstvate meetmete puhul hinnati seda kaheksa kuni kümme korda vähemaks võrreldes eeltoodud näidetega. Nii madalate ambitsioonidega on võimatu tegelikult midagi muuta. Kahjuks näeme, et liikuvuskavadega töötamist tajuvad ettevõtted endiselt kui piirangut, mitte kui tegeliku võimalust oma keskkonnamõju muuta. Siiski võib liikuvusprojektide investeeringutasuvus olla otsene ja väga märkimisväärne.
Personalijuhtidel on võimalik selles valdkonnas edusamme teha, kui nad töötavad välja reaalse ärimudeli koos konkreetsete arvudega.
TLiikuvusega seotud käitumise tõeliseks muutmiseks on oluline, et ettevõtted töötaksid välja kommunikatsioonistrateegia ja et jõupingutusi tehtaks regulaarselt. Sõnumit tuleb pidevalt korrata. Näiteks mäng on siin suurepärane võimalus, mis muudab selle sõnumi kergemini edastavaks ja pakub ka osalejatele auhindu. Töökoha liikuvuskava jaoks logo ja/või kaubamärgi loomine võib aidata tähelepanu köita ja säilitada.
Allikas: UWE mobiilsusüksus
Liikuvusele ei tohiks läheneda otse ja ainult keskkonna vaatenurgast. Keskkonnamõõde on positiivne tulemus, pigem eesmärk, mille poole peame püüdlema. Kuid see ei ole suhtlusvahend: inimesed ei pruugi muutuda keskkonnakaalutlustel, vaid pigem mugavuse, tõhususe, kogukonna huvides ... Seega, inimkäitumisega seotud põhjused on need, mis aitavad kaasa eesmärkide saavutamisel.
Töötajad üldiselt ei muuda oma käitumist sellepärast, et see vähendab ettevõtte süsinikujalajälge, vaid seetõttu, et neil on uued võimalused oma pere paremaks juhtimiseks, oma teekonna meeldivamaks muutmiseks ... ja lõppkokkuvõttes on neil planeedile positiivne mõju.
Liikuvusjuht on sisemine isik, kes juhib liikuvusprojekti ja annab ideaaljuhul aru juhtkonnale, sest volitused on valdkonnaülesed: kommunikatsioon, personalijuhtimine, rajatised, liikuvusvahendid jne. Isik võib olla pärit mis tahes osakonnast - ja miks mitte ka personaliosakonnast -, kuid tal peab olema otsene kontakt juhtkonna ja töötajate esindajatega. Seejärel tuleb seda isikut liikuvusküsimustes koolitada.
Liikuvus jääb üksikisiku vabaduse väljenduseks väljaspool mis tahes tööalaseid piiranguid. Individuaalse vabaduse seisukohast on näiteks auto normatiivne roll endiselt väga oluline. Seetõttu on vaja teha palju veenvat ja harivat teavitustööd. Personalitöö arendus võib toimuda tööga seotud reiside puhul (näiteks transpordisektoris või kui ettevõttes töötavad liikuvad töötajad), kuid see on raskem kodu-töö pendelrändel, mis osaliselt puudutab erasfääri. Liikuvusega seotud valikud sõltuvad siis palju rohkem inimeste heast tahtest või sellest, mida inimesed on valmis tegema, teadlikult või alateadlikult.
Muutustega kaasaminemine tähendab, et ettevõtted peavad investeerima oma vahendeid – rahalisi, inim- ja ajalisi ressursse –, et põhjalikult uurida oma praeguseid liikuvustavasid ja seda, kuidas individuaalsed muutujad (vanus, sugu, tööpositsioon, pendelrändemarsruudid jne) mõjutavad nende töötajate eelistatud transpordiliiki. Teabe kogumine küsitluste, töötajate, tarnijate ja klientide intervjuude ning muude tööriistade kaudu on sobiva vastuse kujundamisel ülioluline. Ettevõtetel on juba tohutul hulgal andmeid ja kui nad soovivad, on neil sageli käepärast vajalikud elemendid, et lihtsal ja odaval viisil edasi liikuda.
Kui koostate liikuvuskavasid ülalt alla, ametiühinguid kaasamata, nende esindajaid kaasamata ja kohapeal asju katsetamata, siis ei pruugi need kavad toimida. Liikuvus on ettevõtetes üks tundlikumaid teemasid. Ja kui kahju on tehtud, on äärmiselt raske positiivsesse dünaamikasse tagasi pääseda. Samuti peate olema valmis tagasi minema, kui teete vea, ja nõustuma oma plaanide ülevaatamisega.
Eduka CO₂-neutraalse liikuvuskava koostamisel on oluline, et kohalikud omavalitsused ja ametlikud institutsioonid oleksid kaasatud sellesse maksimaalselt tõhusalt. Kohalik planeerimine on ülioluline. Ja tavaliselt on poliitika peamine muutuste liikumapanev jõud: 60% ettevõtete muutustest liikuvuse planeerimisel on ajendatud soovist joonduda (või järgida) riiklikku, piirkondlikku või kohalikku poliitikat.
Kuigi kaugtöötamist peaks reguleerima tööandja, kuid see tuleb integreerida ka avaliku poliitika perspektiivi. Kui kaugtöö meetoditel lubatakse areneda ilma avaliku poliitika seisukohast taotletavaid eesmärke täpsustamata, on nende saavutamise võimalused väikesed.
Kui ettevõtete liikuvus- või personalijuhid, isegi siis, kui nad on erinevatest sektoritest, teevad koostööd 500–800 meetri läbimõõduga alal transpordisõlme ümber - rongijaamas, bussijaamas jne. - saavad nad luua dünaamika ja läbi selle minna ühiselt kohtuma riigiasutuste, ühistranspordiettevõtjate ja liikuvusteenistustega ning öelda neile: "Meid on, ütleme, 30; me oleme tuvastanud sellise ja sellise vajaduse; mida me saame selles suhtes ette võtta". Kui ainult üks ettevõte tuleb, ei ole sellel mingit mõju. 30 ettevõttega olukord muutub. Teil on vaja sellist massi, et mõju avaldada.
Organisatsioonid ei saa mõjutada seda, kus töötajad otsustavad elada, sest see oleks nende privaatsuse ilmne rikkumine. Tööle sõitmist on raske kaalule panna, isegi kui püütakse arvestada selliseid parameetreid nagu odavam eluase või parem isikliku elu kvaliteet. Töötage koos ekspertidega, et kolleege sellistel teemadel teavitada.
Wever on Prantsusmaal loodud platvorm, mis teeb ettepaneku leiutada kaasav ja tõhus liikuvus, asetades kasutaja ja tema väljendatud vajadused pakkumise kavandamise keskmesse. See annab igaühele võimaluse väljendada oma vajadusi, katsetada uusi lahendusi ja hääletada kõige huvitavamate lahenduste elluviimise poolt pikas perspektiivis.
Lisainformatsioon: www.wever.fr
Ärge tehke tööga seotud liikuvuse kampaaniaid liftis olevate plakatitega, sest seda tehes ei saa te oma käitumist muuta. Käige kolm korda nädalas kohvikus, et rääkida inimestega, tunda huvi nende liikuvuse ja murede vastu ning soovitage edasisi samme. Lühidalt, isikupärastage oma lähenemine iga inimese jaoks. See võtab aega ja energiat. Teine näide on jalgrattarühma loomine ja jalgrattaürituste korraldamine kohapeal ja väljaspool seda. Samuti võite paluda veendunud kolleegidel teha esitlus või rääkida mingil teemal.
Autode parkimine on keskne küsimus: ettevõtted on välja töötanud meetmed alates stiimulitest (rahaline tasu näiteks selle eest, et oma autot ei tooda kohapeale) kuni trahvideni (kohapealse parkimistasu kehtestamine või maksimaalne päevade / nädala või kuu arv parkla kasutamiseks).
Luua liikuvusega seotud teemavaldkond, kuhu on kaasatud vabatahtlikud töötajad, et koguda ideid ja ettepanekuid ning arendada välja sisesaadikute funktsioon ja nende eesmärgid. Mõned organisatsioonid on delegeerinud liikuvuse/tööletulekuviiside haldamise rolli otsestele juhtidele, et luua töörühmade sisene jäljendamine läbi vahetu eeskuju.
Julgustage inimesi mõtlema reisi põhjusele, enne kui valite/mõtlete reisimisviisile/-viisile
Veel kolm-neli aastat tagasi oli kaugtöö suures osas mitteametlik. Täna muutub see üha ametlikumaks, kuna see on pärast tervisekriisi laialdaselt kasutusele võetud suurtes organisatsioonides. Selline formaliseerimine võib toimuda ettevõtte poliitika ja/või tööandja/juhtide ja ametiühingute/töötajate vaheliste arutelude vormis suuniste üle, mille raames tööandja soovib kaugtööd kujundada. Seistes silmitsi ühistranspordi ja teedevõrgu küllastumisega, on väljakutse arendada kaugtööd nende liikuvusvoogude reguleerimiseks.
Samamoodi nagu töötajate ühistransport, pakub selline skeem teatavat liiki hüvitist neile, kes tulevad tööle, kasutades "vooruslikke" transpordiliike, näiteks jalgrattasõitu või koossõitu. Mis puutub ametiautodesse, siis diiselmootoriga autode keelustamine, bensiinimootoriga sõidukite asendamine heitevabade sõidukitega.
In France saavad tööandjad maksta säästva liikuvuse paketti oma töötajatele, kes kasutavad oma tööreisidel säästvat transpordivahendit. Hõlmatud on järgmised transpordivahendid: isiklik jalgratas (sealhulgas elektrijalgratas), koossõit kaassõitja ja juhina, jagatud liikuvusteenused (elektri- või hübriidautode ühiskasutus, tõukerataste või jalgrataste rentimine ja iseteenindus), ühistransport (välja arvatud perioodipiletid). Säästva liikuvuse paketi maksimaalne summa on 700 eurot aastas töötaja kohta. Makstud summa on vabastatud sotsiaalkindlustusmaksetest ja tulumaksust.
Belgias on jalgrattatoetus läbisõidutoetus, mida tööandja maksab töötajatele, kes kasutavad jalgratast kodu ja töökoha vahelise vahemaa täielikuks või osaliseks läbimiseks. Toetuse eesmärk on katta jalgratturi kulud, kuid eelkõige on selle eesmärk julgustada rohkem töötajaid oma jalgratast kasutama. Kilomeetrite soodustus on maksuvaba kuni 0,25 eurot läbitud kilomeetri kohta 2023. Majandusaastal. Teisisõnu, kuni läbisõiduhüvitise summa ei ületa 0,25 eurot läbitud kilomeetri kohta, ei tule maksu maksta. Kui tööandja maksab suuremat läbisõidutoetust, maksustatakse see ülejääk kutsetuluna.
Kontrollige, millised võimalused teie riigis olemas on!
Tööandja võib arvestada liikuvusaega tööajana, kuid ainult pehme liikuvusega reisimise korral - st mis tahes transpordiliik, mis ei kasuta sisepõlemismootorit ega eralda kasvuhoonegaase. Sellel on täiendav eelis, mis annab inimesele võimaluse reisida väljaspool tipptunde.
Ühe parameetrina, mida võiks kasutada värbamisel, oleks kandidaatide valikus arvesse võtta nende kodu ja kontori vahelise kaugust. Seda võib olla vägagi raske aktiveerida, kui tööturg on pingeline või sobivaid profiile on harva leida. Tänu väga tugevale kogemusele, mille oleme omandanud kaugtöös - mida nõuab Covid-19 -, on kohalik värbamine iseenesest jätkuvalt mõistlik, kuid tundub veelgi raskem praktiseerida.
Liikuvus on üks tööheaolu alustalasid. Lähenemisviisid võivad siis olla vägagi valdkonnaülesed. Jalgrattasõidu edendamine võib näiteks aidata parandada füüsilist vormi, stimuleerida keskendumist tööl ja isegi edendada kogukonnaelu.
Viige läbi oma ettevõtte süsinikdioksiidi heitkoguste hindamine: leidke ekspert, et selgitada välja kõige mõjukamad teemad (liikuvus, lennukiga reisimine, ehitus jne) ja keskenduge neile. Seejärel viige läbi liikuvuse skaneerimine, mis põhineb täpsetel ja ajakohastel andmetel.
Vaadake, kuidas inimesed oma töökohale reisivad, ja pakkuge neile individuaalsete turundusmeetmete abil alternatiive. On olemas terve diagnoosimise ja inimeste toetamise protsess, et näidata neile, et auto ei pruugi olla kõige tõhusam viis liikumiseks. Põhjalikum analüüs (jälgides inimesi mitu päeva) võib neile näidata, et on ka teisi viise, kuidas asju teha, vähem motoriseeritud, ökonoomsemad jne.
Mitmeliigilise transpordi marsruudiplatvormid võivad näidata erinevaid võimalusi ja võimaldada inimestel mõista, et autoga reisimine on vähem tõhus kui teiste transpordiliikide puhul. Mõned neist vahenditest näitavad erinevate reisiliikidega seotud CO2-heidet.
Skipr, kõik-ühes lahendus ettevõtete liikuvuse haldamisekswww.skipr.co
Skipr võitleb ühe kasutajaga autode kasutamise vastu linnas. See pakub töötajatele rakendust, mis võimaldab neil näha, kuidas jõuda punktist A punkti B, kombineerides nende ümber olevaid erinevaid transpordivahendeid: ühistransport, jagatud sõidukid, elektrilised tõukerattad, rohelised sõidukid jaama jõudmiseks jne. See on kaaspiloot, mis tagab neile võimaluse oma autot mitte võtta. See võimaldab osta ühistranspordipileteid ettevõtte kontolt koos maksekaardiga, mis on seotud sama ‘"liikuvuse eelarvega"’ alternatiivsete liikuvusliikide jaoks. Ettevõtte jaoks pakub see juhtimisplatvormi, mis teeb kahte asja: kehtestab ettevõtte juhised (määrab kindlaks, kellel on õigus millele) ja pakub aruandlusvahendit, mis annab täieliku ülevaate saavutatud säästust ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemisest võrreldes traditsioonilise auto kasutamisega. Töötajatel on oma andmetega tabloovaade, kuid ettevõttel on ainult koondaruanded. Reisivõimaluste otsimisel saavad töötajad kolme infokildu: saabumisaeg, maksumus eurodes ja CO2 emissioon.
Edu tingimused: tööaja paindlikkus on üks esimesi põhjuseid, miks kolleegide vahel autot ei jagata. Sama tööaja puudumine on piirav tegur, eriti kui isiklikud piirangud – laste pealevõtmine, asjaajamine jne. – lisatakse. Abiks võib olla projektijuhi olemasolu, kes laua ja pliiatsiga teekonnad kirja paneb ja need kokku sobitab. Kui jätate selle inimeste endi otsustada, on see keerulisem. Kui jätate selle rakenduse hooleks, on see ka keeruline. Digitaalsed tööriistad töötavad väga hästi pikkade vahemaade korral, kuid need ei ole nii tõhusad lühikeste vahemaade, korduvate ja igapäevase kasutamise korral.
Siiski on olemas platvormid, mis hõlbustavad autode ühiskasutust sobitamisvõimalustega, teabega maksusoodustuste kohta ja jälgimisvõimalustega suhtluse suunamiseks. Oluline on märkida, et autode ühiskasutus ei toimi hästi, kui töökoht on ühistranspordi hea pakkumise lähedal.
Mitmed ühistranspordi kasutamise suurima kasvuga organisatsioonid olid kasutusele võtnud tasuta spetsiaalse ettevõttebussi, mis oli ühendatud kohalike linnade ja/või kohalike rongi- ja bussijaamadega. Partnerlusse kuulusid organisatsioonid, kes suurendasid ühes uuringus objektile saabuvate bussiteenuste arvu muljetavaldava keskmiselt umbes 14 lisabussi võrra tipptunnil. Absoluutarvudest olulisemad tundusid asjakohaste ja kohandatud teenuste olemasolu: näiteks odavamad piletihinnad, läbiräägitud piletid, parem kohapealne taristu/teenuse kvaliteet ning uute bussipeatuste rahastamine platsil või selle lähedal.
Tegurid, mis olid kõige tihedamalt seotud jalgrattasõidu kõrge tasemega, näisid olevat kvaliteetne juurdepääs väljaspool tegevuskohta või juurdepääsu parandamine väljaspool tegevuskohta; jalgratturitele parkimisvõimaluste suurendamine; ja jalgrattaremonditeenuse pakkumine. Tähelepanuväärne oli ka see, et enamik uuringus osalenud organisatsioone oli pakkunud dušše, vahetus-, kuivatamis- ja/või kapiruume; kokkulepitud allahindlused jalgrattaseadmetele.
Elektriauto ei ole lahendus liiklusummikutele. Auto on ikkagi auto, olgu see siis elektri-, vesiniku-, bensiini- või diiselmootor, see võtab teedel ruumi. See ei tekita CO2-heidet, vaid vähem: kõik sõltub sellest, kuidas elektrit toodeti. See ongi liikuvusega seotud probleemide raskus: ei ole olemas sellist asja nagu üks suurus sobib kõigile. Igaühel on oma eripära. Elektriautode puhul tuleb arvestada ka kulude ja laadimisega. Ikka veel on takistusi. Asjad muutuvad kiiresti, kuid imelahendust ei ole.
Paigaldage elektriautode laadimistaristu: need on vajalikud elektriautode kasutamise suurendamiseks.
Näide:
Jalgratta liisimine (Belgia)
Belgia tööandjana saate valida jalgrattaliisingu pakkumise mitmel viisil: tasuta või (osalise) sissemaksega jalgratta jaoks. Kõigi stsenaariumide korral on töötajatel umbes 40% suurune maksusoodustus. Te ei maksa liisitud jalgratta eest mitterahalist hüvitist, sest kasutate jalgratast regulaarselt pendelrändeks. Aga saate töötajale välja maksta jalgrattatoetust. See motiveerib teie töötajaid jalgrattaga sõitma. Jalgrattaliisingut käsitlevates määrustes ei tehta vahet liisitud ja erajalgrattal. Tulemused? Paremas füüsilises vormis töötajad: 1-2 päeva vähem töölt puudumisi ja võimas panus rohelisse liikuvuskavasse.
Ökoloogiliselt vastutustundlik liiklemine teel olles nõuab enamat kui keskkonnasõbralikku sõidukit. Teil peab olema roheline sõidustiil. Ja see on midagi, mida teie juhid õpivad E-positiivses koolitusprogrammis, mis on ALD Automotive'i üheaastane koolitus. Kuidas see töötab? «Alustame sellest, mida teie juhid saavad teha; See paneb kaartidele nende praegused sõidustiilid ja sõidukikasutuse. Pärast seda läbivad nad e-õppe kursuse ja saavad koolitust – individuaalselt ja grupis. Juhendaja annab neile pidevalt personaalseid näpunäiteid ja punkte, millele nad peavad tähelepanu pöörama. Tulemus? Koolituse lõpus sõidavad kõik e-positiivse suhtumisega.»
Allikas: ALD Automotive
MaestroMobile on tõsine mäng, mille on välja töötanud Espaces-Mobilités Belgias liikuvuse valdkonnas ja mille eesmärk on muuta käitumist eksperimenteerimise kaudu.
Lisateave: https://www.maestromobile.eu
Et takistada autode kasutamist töölkäimiseks, eemaldasid mõned ettevõtted ettevõtetes reserveeritud parkimiskohad. Kui kõigile töötajatele on sihtkohas peaaegu tagatud koht, kasutavad nad autot tööle sõitmiseks palju rohkem kui siis, kui nad seda ei teeks.
Brasiilia energiaettevõte töötas välja rakenduse, et hõlbustada jagatud liikuvust oma São Paulo asukohas: kasutajad sisestasid oma pendelrändemarsruudi ja rakendus ühendas andmed kõigi teiste sisenditega ning tuvastas sarnaseid marsruute järgivaid töötajad. Jagatud liikuvus kasvas 18% võrra ja säästis ettevõttele 300 000 USA dollarit aastas.
Uuenduslikumad parimad tavad juhtumiuuringutes hõlmasid jalgrataste parema turvalisuse tagamist (individuaalselt lukustatavad parkimisalused; politsei märgistamine või jalgrattakindlustusskeemide pakkumine); jalgrattavarustuse laenutus (akud, tuled, pumbad, lukud, kiivrid, autohoidikud, lasteistmed jne); kohaspetsiifilised tsüklikaardid; rahalised stiimulid ja tasuta tooted (näiteks kaitsevestide pakkumine).
Näited positiivsetest meetmetest: partnerlus kaubajalgrataste rentimiseks tarnimiseks või kasutamiseks tehniliste töötajate poolt, elektrijalgrataste laenutuskampaania, et võimaldada töötajatel neid katsetada, tööriist "Bike to work", et mõõta süsinikuneutraalsust ja osaleda erinevates väljakutsetes.
Tsentraliseeritud jagatud kontoriruumide pilootprojekt, mis võimaldab neil, kes ei saa mõnel päeval kaugtööd teha, mitte tulla peakorterisse, kui nad elavad kaugel või kui see on nende jaoks liiga keeruline. Lahendus loodi läbi koostöötamise operaatori, tsentraliseeritud arveldussüsteemiga.
Ärireiside poliitika:
Maksan seda, mida tarbin" lähenemine ametiautodele: inimesed kontrollivad, mida nad tarbivad + kilomeetrite hüvitamine, mida pole tarbitud või üle tarbitud/ mõjutab liisingu hinda ja eraldatavat eelarvet.
Solvay käivitas ettevõttereiside jaoks sisemise süsinikuhinna
Solvay käivitab uue algatuse, et jälgida ettevõtte süsinikureiside jalajälge, koguda raha grupi jätkusuutlikkuse projektide toetamiseks ning suurendada teadlikkust vastutustundlikust ja jätkusuutlikust reisimisest. Algatuse eesmärk on rõhutada iga töötaja individuaalset süsinikujalajälge.
Alates 2019. aastast on Solvay vähendanud oma üldist lennu- ja rongireisidega seotud süsinikukasutust ligi 70%, seda suuresti Covid-19 pandeemia tõttu, aga ka Solvay uue tööviisi rakendamise tõttu, kus digitaalsed tööriistad on muutnud virtuaalsed külastused kõigile hõlpsasti kättesaadavaks.
Grupp on nüüd keskendunud nende uute käitumisviiside säilitamisele ja ettevõtte reiside süsinikujalajälje minimeerimisele, planeerides vähem isiklikke kohtumisi, vähendades rahvusvaheliste lendude arvu, surudes maha ühepäevased lennureisid ja soovitades minna ärilt üle turistiklassile või lennult raudteele, kui need alternatiivid on olemas. Neid meetmeid rõhutatakse kui viisi, kuidas suurendada teadlikkust igaühe individuaalsest süsinikujalajäljest.
Solvay reisijalajälje jälgimisest rahastatakse lõpuks fondi, mida kasutatakse jätkusuutlikkuse projektide sponsoreerimiseks, keskendudes süsinikdioksiidi kompenseerimisele, kui see on teostatav. Globaalsed äriüksused panustavad (majandus)üksuse reisijalajäljel põhineva rahalise summa, mis arvutatakse 100 eurole ühe tonni CO2 kohta. See summa võetakse igalt üksuselt ja kantakse üle grupireiside süsinikdioksiidi sissemakse fondi.
Selle sissemaksefondi eesmärk on püüelda ÜRO jätkusuutlikkuse eesmärkide poole ja julgustada iga töötajat andma oma osa planeedi kaitsmiseks omanike ja kodanikena.
Täiuslikkuse ootamine on parim viis mitte midagi teha ...
Ettevõtetel ei ole võimalik "värvata kohapealt" ega kehtestada oma töötajatele elamiskohti, välja arvatud juhul, kui nad pakuvad töölepingu raames majutust. Nad ei saa mõjutada kodu-töö distantsi, kuid nad saavad valida asukoha, mis on nende töötajatele ligipääsetav säästvamate vahenditega kui auto.
Esimene sammas on strateegia diagnoosimine ja määratlemine. Siis tuleb rakendamine mobiilsusteenuste, andmehalduse, finantsseire, infrastruktuuri jms abil. Enamik ettevõtteid peatub seal ja näeb siis, et see ei tööta. Miks? Lihtsalt sellepärast, et käitumismuutuste mõõde puudub.
Kõik ülaltoodud on vajalik, kuid mitte piisav. Sa pead "aktiveerima". Kui ettevõte ütleb teile, et on vastuvõtualale paigutanud kümme elektrijalgratast, kuid keegi neid ei kasuta, puudub see samm: aktiveerimine. Sa ei ole inimesi motiveerinud.
Nende motiveerimist saab teha mitmel viisil, näiteks korraldada preemiaga seotud mäng neile, kes neid kõige rohkem kasutavad.
Näiteks: inimesel on kaks tööga seotud elukohta – kas teise elukohaga hotellis või isegi AirBnB-s. Seega, eksisteerivad topeltresidentsid, mis on seotud inimestega, kellel on kaks töökohta kahes eri linnas või kellel on väga sagedane tööga seotud reisimine jne.
Ometi väärib see kaalumist personalitöö seisukohast ja veelgi enam, kui kolitakse uuele töökohale, pidades silmas mõju pendelrändele ja vajalikku tuge.
Liikuvuse valiku loogika hõlmab ka kiirust (kui ühistranspordiga kulub 1,5 tundi, mitte 40 minutit autoga, ei avalda raha suurt mõju), aga ka paljusid muid kriteeriume, nagu mugavus (st kogu reisikogemus: rongil on suhteline eelis, kui saate sellega muid tegevusi teha - magada, lugeda, töötada jne. - kuid see eelis nullitakse, kui rong on rahvarohke ja teil pole näiteks istekohta), pilt või kogemus, mis teil on erinevatest transpordiliikidest, harjumustest, ohutusest jne. Mõelge liikuvuspoliitikale, mis integreerib kõik mõõtmed (maksumus, kiirus, mugavus jne), et alternatiivid oleksid atraktiivsed.
Minge 500-euroselt liikuvuseelarvelt üle eelarvele, mis on x kilo CO2, ja jaotage vastavalt töötajate liikuvuseelarve, võimaluse korral kolleegide vahelise kauplemise või võimalusega vahetada sääste puhkepäevade vastu.
Edendage ümbersuunamisi, et inimesed vähendaksid auto rolli oma teekonnal. Inimesed, kes elavad hõredalt asustatud piirkondades või linnalähedastes piirkondades võivad vähendada auto kasutamist, kui nad kasutavad lisaks autole ka teisi transpordiliike.
Minge üle pigem laiendatud kui vähenenud autole: jätkake ametiautoga, võib-olla väiksemaga, parema keskkonnatoimega, kuid andkem inimestele ka võimalus reisida teisiti. See ei nõua alati pakkumise suurendamist, vaid lihtsalt nõustumist ühistranspordile või muudele liikumisviisidele juurdepääsu hõlbustamisega.
Tänapäeval pakutakse hulgaliselt multimodaalseid lahendusi.
Kui ettevõte tunneb kohustust pakkuda ametiautosid (talentide ligimeelitamiseks, hoidmiseks, staatuseks, esindamiseks...), pöörake tähelepanu sõiduki tüübile, isegi kui me teame, et ka elektrisõiduki keskkonnamõju ei ole neutraalne.
Kui ettevõte pakub parkimiskohta, maksab ta teatud mõttes töötajatele auto kasutamise eest. Mida me vajame, on lihtsalt tasakaalustada eelised erinevate transpordiliikide vahel: kui sõidate jalgrattaga, ei võta te parkimiskohta. Kui võtate vähem ruumi, võib ettevõte anda teile teatud summa - näiteks 200 eurot -, sest säästate ettevõtte raha jalgrattaga tulles.
Jälgige ettevõtte juhtidele reserveeritud parkimiskohti, mis on üldiselt paremas asukohas. See hierarhiline eelis ei kajasta ettevõtte ambitsiooni vähem süsinikumahuka liikuvuse osas. Kui on olemas parkla, tuleks kontori sissepääsule kõige lähemal asuv ruum reserveerida ühiskasutavatele autodele.
Töötage katseprojektidega, kus väikesed saadikute rühmad on valmis seda rolli täitma. Ärge muutke oma ettevõttes liikuvust revolutsiooniliselt. Alustage inimestest, kes on valmis, ja väikestest algatustest, mis idanevad ja kasvavad. Mobiliseerige juhtkond: kui tegevjuht ja tippjuhid istuvad ise jalgrataste selga ja teevad seda regulaarselt, on sellel organisatsioonile ja selle väärtustele suur mõju.
Kiba-Janiaki ja Witkowski ülevaates märgitakse, et eduka liikuvuskava põhinäitaja on koostöö avaliku või erasektori sidusrühmade võrgustikuga, ning märgitakse, et see on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks eesmärgi saavutamiseks oluline tegur.
Personalidirektor/juht ei vastuta otseselt ettevõtte sisemiste info- ja telekommunikatsioonisüsteemide eest. Kuid ta võib suurendada töötajate teadlikkust digitehnoloogiaga seotud kestlikkuse küsimustest ja mõjutada nende kasutamist.
Et aidata kaasa ettevõtte süsinikuheitmete vähendamisele, peab personalidirektor/juht tegema tihedat koostööd erinevate sidusrühmadega, kellest peamised on projektipartnerid määratlenud järgmiselt:
Tegevjuhid peavad tunnustama juhtivat rolli, mida nad isiklikult vajavad, et integreerida jätkusuutlikkus sügavalt ja laialdaselt oma organisatsioonidesse.
Tegevjuht ja ettevõtte juhtkond peavad määratlema visiooni, kehtestama selge eetika ja väärtuste printsiibi seoses jätkusuutlikkusega ning väljendama jätkusuutlikkuse ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ambitsioone. Millised on ettevõtte kohustused ja juhised töötajatele seoses info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate vastutustundliku kasutamisega?
Selle määratlemine aitab juhtidel ja töötajatel luua seose jätkusuutlikkuse ja ettevõtte missiooni vahel ning seejärel oma igapäevatööga.
Teine väljakutse seisneb vastutustundlike digitaalsete kriteeriumide integreerimises ettevõtte üldisesse juhtimisse igas IT-ga seotud projektis. See ei tähenda, et teatud projekte ei viida ellu, vaid pigem seda, et lähenemisviisi parandamiseks küsitakse õigeid küsimusi – näiteks mitte arendada teatud vähekasutatud funktsioone, mis raiskaksid ressursse.
See vaimsus kehtib IT-valdkonnas, kuid võib väga hästi laieneda kõigile ettevõtte osakondadele, sealhulgas personaliosakonnale: üha enam ettevõtteid seostab nüüd süsinikueelarvet oma erinevate projektidega.
Uuringud näitavad, et eeskuju on väga oluline ja sellel on tugev mõju töötajatele muutuste aktsepteerimisel. Juhtkonna jaoks on oluline "rääkida" ja pakkuda töötajatele selgeid näiteid selle kohta, mida oodatakse ja hinnatakse. Eeskujulikkust saab varieerida erinevatel tasandite jaoks.
CIO/IT-juht ja temale alluv osakond on sidusrühmad, kes vastutavad ettevõtte IT-strateegia väljatöötamise eest ja tagavad, et kõik selle tegevuse ja eesmärkide toetamiseks vajalikud süsteemid on paigas.
Praeguses teadmiste ja praktika olukorras ei saa IT olla «jätkusuutlik». Kuid see võib olla «vastutustundlik» selles mõttes, et piiratakse infotehnoloogia mõju keskkonnale. Vastutustundlik digivaldkond ei tähenda ainult «Rohelist IT-d» – digitehnoloogia ökoloogilise jalajälje vähendamist – või "läbi IT roheliseks" – digitehnoloogia kasutamist keskkonnajalajälje vähendamiseks teistes valdkondades. On veel kaks telge: «Inimlik IT» ja «IT Inimesele». Need teljed näitavad teed sellele, kuidas vähendada digitehnoloogia negatiivset sotsiaalset mõju (näiteks puuetega inimeste juurdepääsuprobleemid) ja kuidas panna IT inimeste teenistusse.
Seetõttu on oluline veenduda, et töötate IT-ga vastutustundliku käitumise nimel. Vastasel juhul riskite anda soovitusi, mida IT ei toeta, ise seda endale teadvustamata. Oluline on kooskõlastatud ja järjepidev lähenemisviis selliste soovituste andmisel.
Näide: Ekspert selgitab, kuidas ta töötas koos ühe suure Prantsuse rahvusvahelise ettevõttega rohelise IT-projekti kallal. Nad teadsid, et IT moodustab vaid 2% ülemaailmsest süsiniku jalajäljest. Kuid arvestades organisatsiooni suurust, oli see mõju vägagi märkimisväärne. Ettevõtte juhtkond otsustas, et kõik osakonnad, olenemata nende suurusest ja süsinikujalajäljest, peaksid leidma võimalusi selle jalajälje vähendamiseks poole võrra. Sellest hetkest alates tekitati ettevõttes sidusus läbi ühiste jõupingutuste – nii meeskondade sees kui ka meeskondade vahel. Nad püüdsid mõista, mis toimub teistes osakondades, kuidas üksteist aidata jne.
IT-osakond vastutab seadmete tehnilise kirjelduse ja asendamise sageduse ning väljavahetatavate seadmete hangete eest.
IT peamine mõju keskkonnale tekib eelkõige seadmete tootmisest, olles tunduvalt suurem andmekeskuste ja -võrkude mõjust. Tegelik probleem on väljavahetamise kiirus: me kipume oma seadmeid liiga kiiresti välja vahetama.
Näiteks Belgias on nutitelefoni keskmine eluiga 18–23 kuud, samas kui elektroonilisest seisukohast võib see seade probleemideta töötada 7- 8 aastat või isegi kauem.
Seetõttu on oluline, et organisatsioonis oleks järjepidev poliitika seadmete säästva kasutamise osas.
Digilahenduste ja -seadmete tarnijad on olulised sidusrühmad, kuna neil on teavet ja teadmisi arendatavate ja müüdavate toodete energiatõhususe, toote olelusringi, toote küpsuse ja ringlussevõtu võimaluste kohta.
Koos hanketöötajatega saavad personalispetsialistid kaasata IT-tarnijaid, küsides neilt toodete päritolu kohta. Tarnijad võiksid samuti jagada oma eksperditeadmisi, koolitades töötajaid säästva kasutamise ja energiatarbimise ning elektroonikajäätmete nõuetekohase kõrvaldamise eeliste valdkonnas.
80–90% iga seadme ökoloogilisest jalajäljest on juba tekitatud, kui see esimest korda sisse lülitatakse. Suurim mõju on seadmes sisalduvate mineraalide kaevandamisel ja nende puhastamisega seotud reostusel digiseadmetele vajalike metallide tootmisel. Ühe grammi kulla saamiseks tuleb ekstraheerida vähemalt üks tonn kivimeid! Teiste metallide puhul on see veelgi hullem. Hinnanguliselt kulub 120-grammise nutitelefoni valmistamiseks rohkem kui 200 kilogrammi maaki. See toodang paiskab õhku ligikaudu 80 kilogrammi CO2-ekvivalenti (kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtühik).
Lisaks on nende metallide ringlussevõtu võime äärmiselt madal. Nutitelefonis on umbes 60 metalli, millest saame ringlusse võtta ainult 17. Ülejäänud lihtsalt visatakse ära. Põhisõnum on osta vähem seadmeid, hoolitseda selle eest ja hoida seda nii kaua kui võimalik.
Kui te ei kasuta enam mõnda seadet, ärge pange seda sahtlisse, vaid andke sellele teine elu, annetades selle ühingutele, müües selle kasutatud kujul edasi, taastades jne. Tänaseks on paljude ettevõtete puhul saanud praktikaks taastatud seadmete ostmine ja kasutamine.
Personalijuhtidel on oma roll heade digitaalsete tavade alase teadlikkuse tõstmisel ja täpsemalt selgitamisel, miks on oluline oma seadmete eest hoolitseda.
Kasulik teada
«Pilvel on tänaseks suurem süsinikujalajälg kui lennundussektoril. Üks andmekeskus suudab tarbida samapalju elektrit kui 50 000 kodu. 200 teravatt-tundi (TWh) aastas, mida tarbivad kõik andmekeskused kokku, teeb summaarselt rohkem energiat kui mõnedki rahvusriigid. Täna toodab andmekeskuste kasutatav elekter 0,3 protsenti üldisest süsinikuheitmest ja kui me laiendame oma arvestust nii, et see hõlmaks ka võrguseadmeid, lisaks veel sülearvutid, nutitelefonid ja tahvelarvutid, nihkub koguarv 2 protsendini ülemaailmsest süsinikuheitmest. »
Allikas: Steven Gonzalez Monserrate, The Staggering Ecological Impacts of Computation and the Cloud, The MIT Press Reader, https://mit-serc.pubpub.org/pub/the-cloud-is-material/release/1)
Reguleerivad asutused on olulised sidusrühmad, kuna nad töötavad välja keskkonnahoidliku IT-ga seotud nõudeid, nagu energiatõhususe standardid, e-jäätmete kõrvaldamise eeskirjad ja süsinikujalajälje aruandlusnõuded. Need eeskirjad on ELis muutumas väga rangeks ja hõlmavad paljusid käitumisviise. Organisatsioonide suhtes hakatakse kohaldama üha suuremaid digitaalset vastutust toetavaid eeskirju. Digitaalvaldkond muutub üha standardiseeritumaks, mida tõendab Euroopa Parlamendi 2017. aasta juulis toimunud hääletus resolutsiooni üle, mis käsitleb toodete pikemat kasutusiga.
Personalijuhtide ja nende meeskondade jaoks on reguleerivad asutused oluline teabeallikas ja teadmiste allikas selle kohta, kuidas töötada välja organisatsiooniline poliitika ja strateegiad, mis hõlmavad IT vastutustundlikku kasutamist ja digitaalset kainust, ning kuidas kaasata neid personalijuhtimisse. Seetõttu on oluline, et suhtleksite nendega ja teeksite nendega koostööd võimaluste tekkides, kohtudes nendega koolitustel, töötubades, infopäevadel, mida mõnikord korraldavad regulaatorid.
Sõltuvalt allikast moodustab digitehnoloogia isegi kuni 3–4% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitest. Võrreldes teiste sektoritega jääb see osakaal tagasihoidlikuks, kuid digitaalse tarbimise aastane kasv peaks tekitama ettevõtetes muret, hoiatab Institut du Numérique Responsable (Prantsusmaa/Belgia). Näiteks teenindusettevõtetes on süsinikuheitmete esikolmikus reisimine, hooned ja IT – see järjekord võib organisatsiooniti erineda. IT (ja selle mõju) võib vahel olla peamine objekt, mis on ettevõttes hindamata, sest seda ei mõõdeta või hinnatakse puudulikult. Näiteks mobiilsus on inimeste meelest väga selgelt seotud keskkonnaprobleemidega, kuid IT mõju kui probleemi nähakse palju vähem.
Oluline on õppida eristama olulist vajalikust. Kui soovite vähendada digitaaltehnoloogia keskkonnamõju, peate teadma, et e-kirjade arvu piiramisel on vaid marginaalne mõju - kuigi see on tegevus, mida sageli soovitatakse. Digitaaltehnoloogia peamine negatiivne mõju planeedile tuleneb hoopis seadmetest ja nende enneaegsest uuendamisest. Me ei tohi pidada valet lahingut.
Tehkem väga varakult vahet otsestel, kaudsetel ja tagasilöögiefektidel ning väärtustagem seetõttu positiivseid meetmeid, mis tegelikult midagi muudavad.
Vastutustundlik IT ei tähenda, et me soodustame/peaksime soodustama igasuguse digitaalse kasutuse vähendamist. Tegelikult küsivad inimesed endalt üha enam, kuidas vähendada digitaalse kasutamise negatiivset keskkonnamõju, kuna kõik nende ümber on digitaalne. Kogu ühiskond on muutunud digitaalseks. Me ei saa ilma selleta midagi teha.
Tõeline väljakutse on seega eemaldada kõik, mis on kasutu. Ja siin võib personalitöötaja anda väärtuslikke vastuseid.
Ühendkuningriigi OVO Energy uuring tõi esile lühikeste, teostamatute meeldivate e-kirjade keskkonnamõju (st "aitäh", "head nädalavahetust"). Selles uuringus leiti, et Ühendkuningriik võib vähendada oma süsinikutoodangut üle 16 433 tonni, lihtsalt sellega, et iga täiskasvanu saadab päevas ühe e-kirja vähem.
Mis puutub seadmete kasutamisse, siis videoedastus kui selline mängib siin rõhutatult kõige negatiivsemat rolli. Koguni 80% Interneti ribalaiusest kasutatakse video jaoks - millest ainult veerand kulub videokonverentside või videokõnede jaoks ja ülejäänud kolm neljandikku kasutatakse voogesitusplatvormide jaoks, nagu Netflix, YouTube, täiskasvanutele mõeldud sisu jne.
Kaamera väljalülitamisel individuaalse kõne ajal pole suurt vahet. Grupivideoseansi ajal asjad eskaleeruvad. COVID-19 kriis oli selle muutuse tugev tunnistaja. Video intensiivne kasutamine tõi kaasa drastilise muutuse ribalaiuse jaotamises ja andmekeskuse seadmetes – just selles peitubki kaugtöö tegelik mõju.
Pandeemia tagajärjed olid kahetised: ühelt poolt pidi terve rida ettevõtteid, kes ei olnud kaugtöö võimaldamiseks varustatud, enda riistvara uuendama – ostma juurde sülearvuteid, ekraane jne. Teisest küljest tarbisid kõik inimesed, kes ei saanud kaugtööd teha ja olid töökohtade või avalikes kohtades liikumise sulgemise ajal kodus kinni, Netflixi vaatamist, millel oli tõeline mõju ribalaiuse nõudlusse. Võrguteenuse pakkujad lisasid oma võimsuse suurendamiseks järjest rohkem riistvara, tekitades sellega olulist negatiivset mõju ökoloogilise jalajälje osas.
Tuleks meeles pidada, et tehnoloogia vastutustundlik kasutamine on seadmete ja andmekeskuste äärmiselt kiirest uuendamisest tekitatud mõjuga võrreldes väga marginaalne mõõde.
Täna on igaühel oma seisukoht kestliku arengu suhtes. Tegelikkus on aga nüansirikkam: mõned ettevõtted tahavad tõesti oma ärimudelit muuta – olles täiesti teadlikud, et see võib olla eelduseks teatud turgudele püsimiseks lühikeses või keskpikas perspektiivis –ja on ka teised, kes teevad üsnagi tõhusat rohepesu.
Teine kategooria on ettevõtted, kus üks osa organisatsioonist tahab tõesti mängu muuta, samal ajal kui teine osa teeb massiivseid reklaame, öeldes, et «metaversum on inimkonna tulevik». On juhtumeid, kui ülemus ütleb teile ühel päeval, kui oluline on olla energiatõhus, ja järgmisel päeval liigub ta autoga linna, mis on vähem kui poole tunni bussisõidu kaugusel. Meil on tegemist sügavalt inimlike tõdedega, mis koosnevad vastuoludest, suurest silmakirjalikkusest, väikesest argusest ja tõelisest soovist tegutseda.
Kolmas kategooria ettevõtteid saadab murettekitavalt segaseid sõnumeid. Nad reklaamivad säästvaid tavasid, kuid investeerivad siiski massiliselt uutesse, energiaahnetesse tehnoloogiatesse, näiteks metaversumisse. See oleks samaväärne sellega, kui juht propageeriks keskkonnahoidlikumaid liikuvustavasid, broneerides samal ajal reaktiivlennuki lühimaareisiks. Netonulldünaamika paljastab sügava inimloomuse, fassaadide loomise ja tõelise tegutsemissoovi soodustamise vahel.
Personalijuhil ja -osakonnal on oma roll olla organisatsiooni kõikide osakondade juht. Võtame näiteks koolituse: mis mõte on koolitada digitaalset vastutust ja kainust, kui samal ajal pakute välja tehnikutele metaversumi käsitleva mahuka koolitusprogrammi?
Julgustage inimesi mõtlema, kuidas nad saaksid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid infotehnoloogia vastutustundliku kasutamise kaudu.
Reeglina ei osale personalimeeskonnad jätkusuutlikkuse strateegiate väljatöötamises – eriti vastutustundlike IT-strateegiate puhul – ega nende rakendamises. Nagu enamiku «roheliste» algatuste puhul, kipub juhtkond edendama suundumusi ja tugineb nende rakendamisel keskastmejuhtidele. Kuid kuna nemad omakorda mõjutavad töötajate palkamist ja neil on mõju ettevõtte kultuurile, võivad personalitöötajad olla nende standardite kehtestamisel olulised.
Personalijuhina peate toetama vastutustundlike IT-standardite väljatöötamist kogu organisatsioonis ja tegema koostööd IT-osakonnaga töötajate ülesannete, rollide ja vastutuse määratlemisel.
Formaliseerida töötajate vastutustundlik IT-käitumine poliitikate väljatöötamise ja juurutamise kaudu. Need poliitikad võiksid hõlmata järgmist:
Mõlemal juhul tagavad need lähenemisviisid, et inimesel ei oleks töösülearvutit ja koduarvutit eraldi. Sülearvuti käivitamiseks on võimalik planeerida valikuline alglaadimine kahel viisil, üks tööks ja teine isiklikuks kasutamiseks.
Hea praktika
Töö läbi «kohviku plaani»
(kui teie siseriiklikud õigusaktid seda tüüpi süsteemi lubavad)
Belgias on "cafetaria plan" programm, mis võimaldab töötajal ise valida töötasu teatud elemente, kuid alati tööandja poolt eelnevalt kindlaks määratud raamistikus.
Sellises raamistikus võiksite pakkuda stiimuleid taastatud seadmete ostmiseks uute seadmete asemel, samamoodi saate kergemini subsideerida elektrijalgrattaid ja vähem suuri autosid.
Koolitusel on oluline mõõde: personalijuhid ja -osakonnad peavad tagama, et nende organisatsiooni inimestel on suutlikkus viia ellu vastutustundlikku digistrateegiat, seda mõistes, integreerides ja juurutades. Ilma mõistuse ja selle taga olevate inimesteta jääb see soovunelmaks.
On mitmeid häid tavasid, mida tuleb edasi anda, olgu see siis seadmete, video kasutamise või isegi e-kirjade kohta.
Näiteks selle asemel, et saata dokumente e-posti teel, on parem neid jagada ühise kausta kaudu.Link ühisdokumendile võimaldab inimestel töötada ühe eksemplariga, selle asemel et saata üksteisele kommenteeritud dokumente, mida paljundatakse mitmes serveris. E-kirja saatmisel valige ulatuslike aadressiloendite asemel vaid vajalikud adressaadid.
Mõnikord on soovitatav e-kirjad kustutada. Siiski on tõsi ka see, et mõnel juhul võib e-posti kustutamisel olla rohkem negatiivseid mõjusid kui nende hoidmine - mis võib tunduda intuitiivne! Kimpude kustutamine (näiteks kõik e-kirjad enne teatud kuupäeva) on vastutustundlik otsus, mis tuleks võimaluse korral jõustada. Seevastu hoolikas, juhtumipõhine e-kirjade kustutamine kasutab ulatuslikke IT-ressursse ja muutub keskkonnale kulukamaks kui nende ladustamine.
Oluline on mitte saata andmeid kõigepealt, kui see ei ole vajalik. Andmete saatmine kulutab ressurssi samavõrd kui nende ühe kuni kaheaastane säilitamine.
Grupivestlus on tavaliselt keskkonnatõhusam kui e-kirjad, eriti kuna see võimaldab ajaloost leida spetsiifilist infovahetust, mis on salvestatud ühte kindlasse kohta. Kuid jällegi, seni, kuni me tekstist kinni peame, on see marginaalne. Suurem efekt tekib videote ja vähemal määral fotode üleslaadimisel gruppi, pigem on sellel reaalne mõju.
Enne uue juhendi loomist on kõige parem kontrollida, et sellel teemal pole juba mõnda olemasolevat.
Mõned näited koolitusel omandatavatest oskustest:
Allikas: Responsible Digital Best Practices Guide for Organisations, 2022
Personalijuhtimisega seotud tegevused ei ole pääsenud analüütika ja andmete haibist... Kas õigustatult?
Institut du Numérique Responsable'i ekspertide sõnul on see teema väärt arutelu ja seda mitmel põhjusel. Väga sageli kasutavad personaliteenused ettevõttes toimimiseks tohutul hulgal andmeid. Selliseid andmeid itereeritakse ja lahterdatakse sageli erinevates kohtades (kaustades, serveritel jm. andmekandijatel). Peame vältima andmete dubleerimist, püüdes hoida käigus keskpunkti, kus esmased andmed on kättesaadavad ja kuhu vajaduse korral saame minna ja need kergesti üles leida. See välistab pideva kopeerimise vajaduse ja seega paljundada kordades andmete kogused.
Teisest küljest on tõsi, et andmeanalüütika on personalijuhtimises tõusuteel. Mida suurem on organisatsiooni struktuur, seda huvitavam võib statistika olla. Kuid paljudel juhtudel on meie riikide ettevõtted väikesed, kuigi esineb ka mõned erandeid. Seetõttu peame seadma kahtluse alla selliste vahendite tegeliku asjakohasuse: kas kasutame neid sellepärast, et need on tõesti meile kasulikud, või sellepärast, et kõik teised seda teevad? Taandame oma vajadused tõeliselt kasulikuks. See ongi kogu kainuse väärtus, mis kehtib ka IT kohta!
Väärtuspositiivsed tegevused tunnustavad töötajate tegevuse põhjal, keda tuleks ja tuleb premeerida, et neid stimuleerida. Siin on personalitöötajad esimesed, kes on eesliinil tunnustatavate leidmisel. Lõpetame ainult müügitulemuste, saavutatud miljonite arvu, väljaannete või jälgijate arvu hindamise.
Väärtustagem ka positiivseid tegevusi kliima, sotsiaalsete probleemide ja heaolu heaks. Anname aru, mida tehakse hästi, mida tuleb teha. See tähendab hindamis- ja tunnustamistavade ülevaatamist.
Hindamisintervjuudesse tuleb lisada tõeline vastutustundlik digitaalne komponent: "Kui kaua on teil olnud arvuti ja nutitelefon?", "Milliseid ökotegevusi te teete?", "Milliseid tavasid saaksite muuta jätkusuutlikumate digitaalsete tavade vastu?" on küsimused, mida tuleb esitada ja aruteludesse kaasata. Igal ametialasel vestlusel tuleks taotleda vastutustundliku digitaalse kasutamise tegevustabelit.
Kasvav trend leiab, et preemia on selgelt parem kui kärbe: porgand on parem kui kepp. Selle asemel, et karistada mittesäästvat käitumist (ja riskida töötjate vallandamise või isegi lahkumisega), on ettevõttele alati kasulikum tajuda käitumise muutust positiivse lähenemise kaudu. Seega, selle asemel, et kärpida töötaja palka, kes ei järgi rohelisemat käitumist, premeerige neid, kes seda teevad!
Teisest küljest tuleb preemiate ja kärbete määratlemistega tegeleda ettevaatlikult ja ennekõike mitte kasutada seda, et töötajad oleks üksteise vastu õhutatud. Öelda, et ainult "parimad" saavad osa koogist, on kahjulik ja ebatervislik. Eriti kehtib see rohelise käitumise puhul: enamik rohetegutsejatest ei tee seda lisasissetuleku pärast.
Veelgi enam, preemia andmine võib moodustada suurema kulu, mis ei ole samuti keskkonnale hea lahendus. Sotsiaalse kaasatuse väärtustamiseks on ka teisi viise kui rahaline lähenemisviis ning selleks tuleb leiutada uuenduslikumaid mooduseid.
Palju parem oleks muuta vastutustundlik digitehnoloogia arengu- ja julgustusprotsessi osaks, et muuta see osalusprotsessi tugevuseks ja võimaluseks.
Selle harta allkirjastamisega kinnitavad organisatsioonid oma kohustust võtta resoluutselt kasutusele vastutustundlik digitaalne lähenemisviis.
Link : https://isit-be.org/wp-content/uploads/2021/03/Sustainable-IT-Charter-ISIT-BE.pdf
Selleks, et heita valgust meie digitaaltehnoloogia liigtarbimise mõjule, on Institut du Numérique Responsable loonud lihtsa kalkulaatori, mis võimaldab inimestel hinnata oma professionaalset digitaalset mõju.
Teine mõõtmisvahend nimega WeNR hindab organisatsioonide infosüsteemi jalajälge, et võimaldada neil tuvastada mõju ja tuvastada nende digitaalse vastutuse küpsuse tase, nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne. See vahend on veebipõhine küsimustik, mis on tasuta kasutamiseks ja kättesaadav kõigile organisatsioonidele, nii suurtele kui ka väikestele. WeNR, mis on valminud koostöös La Rochelle'i ülikooli ja EIGSI-ga, põhineb La Rochelle'i linnastu rahastatud doktoritööl ning INR Prantsusmaa, INR Šveitsi, Belgia ISITi ja Louvaini ülikooli (UCLouvain) vahelisel teaduskoostööl.
WeNR on saadaval 3 versioonis, et rahuldada võimalikult paljude organisatsioonide vajadusi: alates kvalitatiivsest küpsusauditist kuni võrdleva auditini tegevusvaldkondade kaupa, üksikasjalik kvantitatiivne ja rakendatav.
Pakutavad analüüsivahendid võimaldavad kindlaks määrata tegevussuunad jätkusuutliku IT-strateegia loomiseks.
Nendele tööriistadele juurdepääsemiseks: https://wenr.isit-europe.org/
Hinnake oma individuaalset/professionaalset digitaalset ökoloogilist jalajälge CO2-ekv.
Et heita valgust mõjudele, mis on seotud meie digitaaltehnoloogia ületarbimisega, on ISIT loonud kalkulaatori, mis võimaldab meil lihtsalt arvutada oma professionaalset digitaalset mõju. Hindamine hõlmab järgmist:
Ja näitab teie mõju võrreldes
Kalkulaatorile juurdepääsemiseks toimige järgmiselt:https://myimpact.isit-europe.org/
FRUGGR on rakendus, mis on välja töötatud ettevõtete IT-rakenduste keskkonna- ja sotsiaalse mõju mõõtmiseks. Regulaarne mõõtmine on pideva täiustamise võti. FRUGGR kogub automaatselt erinevaid toorandmeid: andmete kasutamist, lähtekoodi ja analüütikat. Tarkvara tugineb tunnustatud mõjuteguritele (Shift Projecti ühe baidi mudel, Ademe süsinikubaas, IEA, EEA ...), et arvutada võimalikult täpsed hinded. FRUGGR pakub süsiniku hindamist, mis hõlmab kõiki 3 mõõdet. Tööriist pakub ka sertifikaatide reitingute ruudustikku.
Link: www.fruggr.io
Prioriteediks peab olema vastutustundliku digitehnoloogia strateegilise tegevuskava määratlemine, mis põhineb konkreetsetel ja tõhusatel meetmetel ning milles on määratletud näitajad, oskuste arendamise programmi rakendamine, harta allkirjastamine, osalemine ülemaailmsetel üritustel, nagu digitaalne koristuspäev (tavaliselt märtsis), ülemaailmne teadlikkuse päev digitehnoloogia ökoloogilise jalajälje kohta.
Nagu paljudes teistes valdkondades, on põhiprobleemiks tegevusetus ja läbipaistvuse puudumine. Edu saavutamiseks peab tegevuskava olema ka realistlik, tempokas ja jätkusuutlik. Näiteks on ohtlik väide, et iga organisatsioon võiks kuue kuu jooksul olla süsinikuneutraalne. Seda on võimatu saavutada, illusoorne ja utoopiline. See diskrediteeriks lõppkokkuvõttes projekti ennast.
Käesoleva juhendi eesmärk on suurendada teadlikkust organisatsioonides esinevate teatavate tavade mõjust ning jagada näiteid vastutustundlikest digitaalsetest tavadest, mis võivad aidata vähendada digitehnoloogia ökoloogilist jalajälge. Käesolev juhend on mõeldud igat liiki organisatsioonidele nii avalikus kui ka erasektoris. Mõned näited headest tavadest on teistest paremini kohandatud, sõltuvalt vastutustundliku digitaalse lähenemisviisi kontekstist ja küpsusest organisatsioonides. Vastutustundlikum digi on suur teema, mis ei puuduta ainult digiosakonda. Paljud funktsionaalsed osakonnad, nagu ostu-, personaliosakond, kommunikatsioon, haldus jt. on samuti kaasatud. Seetõttu on käesolev juhend suunatud seda tüüpi laiemale kasutajateringile nagu on IT-osakonnad, süsteemi- ja võrguadministraatorid, arendajad, ostjad, kasutajad jne.
To download the guide : https://ecoresponsable.numerique.gouv.fr/docs/2022/guide-de-bonnes-pratiques-numerique-responsable-version-beta.pdf
Digitaalse kainuse sertifikaat arvestab, et kasutajad saavad seadmete valiku ja veebikäitumise kaudu oluliselt vähendada oma keskkonnamõju. Inspireerituna mitmes Euroopa riigis alates 2000. aastast kehtestatud energiasäästunõuetest, võimaldaksid need sertifikaadid võtta arvesse digitaaltehnoloogia keskkonnaalaseid välismõjusid ja parandada digitaalse turu teatavaid puudusi. Võib juhtuda, et lähiaastatel võib nende sertifikaatide kasutamine ettevõtetes areneda mõttega, et personalifunktsiooni ülesanne oleks koguda juhtidelt andmeid selle kohta, mis on kehtestatud, et julgustada töötajaid vähendama digitaaltehnoloogia kasutamist: koosolekupoliitika, e-kirjade saatmine, hübriidtöö, videokonverentsid jne.
Üleminek digiteenuste vastutustundlikule kujundamisele tähendab väärtusloomet, kujundades digitaalseid tooteid ja teenuseid, mis on keskkonna, sotsiaalsest ja majanduslikust seisukohast tõhusamad. See on kooskõlas uute tulemusnäitajatega, millega ettevõtted peavad nüüd silmitsi seisma: lisaks majandustulemustele peavad organisatsioonid esitama ka tõendeid oma sotsiaalse ja keskkonnaalase tulemuslikkuse kohta. See ei tähenda, et teatavaid projekte heaks ei kiideta, vaid pigem seda, et digiteenuste ülesehitust tuleb parandada – näiteks mitte pingutada selle nimel, et töötada välja teatavad vähekasutatud funktsioonid, mis vaid raiskavad ressursse.
Cap Gemini hindas 24 säästva IT kasutamise juhtumit. Analüüs näitab, et riistvara ja funktsionaalsuse automaatne väljalülitamine annab suurima kokkuhoiu (keskmiselt 14%) tänu väiksemale energiatarbimisele, vähendades samal ajal selle kategooria süsinikdioksiidi heitkoguseid.
Narratiivi loomine võib juhtida sotsiaalset orientatsiooni ja kaasata töötajaid. Erinevate meetmete rakendamist, näiteks e-posti vähendamist, võib ebaõiglaselt pidada rohepesuks. Seetõttu on vaja luua ettevõttes ühtne narratiiv. Teil peab olema rääkida tõeline lugu, mis kehastab pühendunud, süsteemset ja pikaajalist lähenemist. See narratiiv peab muidugi algama väikestest sammudest, kuid peab olema ka ambitsioonikam.
Selline võrgustik võimestab varajasi kasutuselevõtjaid (pioneere), kes on teie poliitika parimad saadikud. Neil on paremad teadmised oma organisatsioonidest, eriti kui need on jaotatud mitme asukoha vahel. Varased kasutuselevõtjad, kes on koolituse läbinud, omades vastavaid pädevusi, mobiliseerivad nende käsutuses olevaid ressursse teabe sisemiseks levitamiseks.
Geograafilise asukoha määramise ressursid (näiteks Google Maps ja Waze) on reisimist põhjalikult muutnud, kuid pikkade reiside ja üldise liigkasutuse tõttu võivad nad ära kasutada märkimisväärse hulga andmeid. Nõuanded kasutajatele:
Kiire võidu energiatarbimise osas saab teha printeripargi haldamisel. Ooteseisundi, vähese energiatarbega või puhkeloleku seadete muutmine toob kaasa energiasäästu. Kuna printeri energiatarbimise armatuurlauad on kõigile kättesaadavad, on see konkreetne, "käegakatsutav" asi, mida kõik näevad ja oskavad seadistada. Vaata Cap Gemini uuringut jätkusuutliku IT kohta:www.capgemini.com/fr-fr/wp-content/uploads/sites/6/2022/04/Final-Web-Report-Sustainable-IT-1.pdf)
ADEME uuring Prantsusmaal näitab, et vähenenud pendelrände positiivset mõju moduleerivad märkimisväärsed tagasilöögiefektid. Tagasilöögiefekti kirjeldatakse ebasoodsana nelja mehhanismi tõttu, sealhulgas videovoogude suurenemine, mis on peamiselt seotud videokonverentside ja uue energiatarbimisega kodus (küte, valgustus, arvutid jne). Uuring osutab ka uutele süsteemsetele või pikaajalistele tagasilöögiefektidele, mida tuleb hinnata ja jälgida, näiteks digiseadmete arvu suurenemine.
Kaugtöö mõju on positiivne ainult siis, kui ettevõte samaaegselt vähendab kasutatavate tööruumide hulka. Kui nad neid hooldavad ning hübriidses töökeskkonnas jätkuvalt soojendavad ja valgustavad, ei tekita kaugtöö iseeneses reaalset kasu.
